Riik jätab Patarei ostjad oksjonit ootama

17.05.2018
Tagasi uudiste juurde

Kuigi Kalaranna fort ehk Patarei on Eesti riigil kui kivi kaelas, lükkas Riigi Kinnisvara AS (RKAS) äsja tagasi välismaise arendaja ostupakkumise, soovitades tollel oodata Patarei oksjonit, mis toimub eeldatavalt aasta lõpus.

«Me oleme siin, me tegime oma pakkumise ja see lükati tagasi,» rääkis rahvusvahelise kinnisvaraarendusfirma Aura Communities tegevjuht Nigel Hurst. Hurst ja tema äripartner Max Gustaf Segerström on teinud põhjaliku eeltöö ning valmis neile usaldatud investorite raha Patareisse investeerima.

«See kompleks mädaneb, katus saab iga tormiga järjest rohkem kannatada. Tuleks alustada kohe: kõigepealt katus, seejärel aknad ja siis küttesüsteem. Siitsamast tuleks kohe alustada,» näitas Hurst Patarei hoovil kompleksi maapoolse tipu juures seistes.

Sellega paralleelselt tuleks tema sõnul valmis ehitada Patarei ja Lennusadama vahele plaanitavad uued hooned, mida lubab ehitada detailplaneering, mille linnavalitsus peaks täna kehtestama.

«Aga vanad hooned on kindlasti palju olulisemad. Me tahame taastada Kalaranna fordi tema kunagises hiilguses,» lausus Hurst. «Ja see saab kindlasti olema kõigile avatud. Baarid, restoranid, väikesed poed, igasugune väikeettevõtlus,» lisas Segerström. Hursti sõnul ei taha arendaja Patarei alale lihtsalt kortereid rajada.

«Me tahame siin luua midagi sellist, mis oleks hea nii turistidele kui kohalikele elanikele. Me räägime korteritest, restoranidest, ettevõtlusinkubaatori üksustest alustavate ettevõtete jaoks. Samuti liitreaalsus – meil on liitreaalsuse entusiastide seas kontakte, tahame siia ka selle äri tuua. Siis veel hotell ja konverentsikeskus, sest Tallinnas on konverentsikeskuse järele karjuv vajadus. Nagu ma olen aru saanud, tuleb konverentsikeskuse reserveerimiseks aasta aega järjekorras oodata,» ütles Hurst.

Arendaja plaanib Patarei baasil täiesti uue keskuse loomist. Tegemist on suurepärase kohaga, mis on vaid veidi kesklinnast eemal, mere kaldal, ja mille läheduses on suur elamurajoon.

«Me tahame luua siia midagi kõigi jaoks. Hotell, korterid, ettevõtlusinkubaator, baarid, restoranid, pubid, palju väikesi poode. Midagi sellist, mis meeldib nii turistidele kui kohalikele elanikele. Nagu näiteks Lennusadam. Sellest kõigest kokku tekib fantastiline keskus, mis pakub midagi igale inimesele,» rääkis Hurst.

Võimalikke koostööpartnereid, kes tahaksid oma tegevuse Patareisse kolida, on nad Eestist juba palju leidnud. Alates toidutootjatest ja õllepruulijatest kuni erinevate väikeettevõtete ja ettevõtlusinkubaatoriteni.

Hurstile ja Segerströmile on eeskujuks Rootsis Västeråsis asuv endine elektrijaama hoone. Jaam ise lõpetas töö 1982. aastal ning hiigelsuur keset linna asuv kompleks jäi tühjalt seisma.

Kohalikud võimud otsustasid selle üliväikese summa eest maha müüa, peaasi et hoone korda tehtaks.

«Linn andis lõpuks 40 miljonit, et keset linna olev vana elektrijaama hoone korda saaks. Praegu on seal suurepärane hotell, veepark ja muidki külastajaid ligi meelitavaid asju. Kusjuures veepark on selles Rootsi osas suurim. See projekt tõstis kogu maakonnas ööbimiste arvu 22 protsenti. Nii et kuigi omavalitsus kulutas palju raha, sai ta selle teistkaudu tagasi,» rääkis Hurst.

Sellega sarnaneb ka nende äriplaan. Hurst ja Segerström on valmis paigutama Patarei kordategemisse 200 miljonit eurot, kuid kompleksi omandamise eest nad eriti midagi välja käia ei taha.

Tallinna Postimees

Kuigi Kalaranna fort ehk Patarei on Eesti riigil kui kivi kaelas, lükkas Riigi Kinnisvara AS (RKAS) äsja tagasi välismaise arendaja ostupakkumise, soovitades tollel oodata Patarei oksjonit, mis toimub eeldatavalt aasta lõpus.

«Me oleme siin, me tegime oma pakkumise ja see lükati tagasi,» rääkis rahvusvahelise kinnisvaraarendusfirma Aura Communities tegevjuht Nigel Hurst. Hurst ja tema äripartner Max Gustaf Segerström on teinud põhjaliku eeltöö ning valmis neile usaldatud investorite raha Patareisse investeerima.

«See kompleks mädaneb, katus saab iga tormiga järjest rohkem kannatada. Tuleks alustada kohe: kõigepealt katus, seejärel aknad ja siis küttesüsteem. Siitsamast tuleks kohe alustada,» näitas Hurst Patarei hoovil kompleksi maapoolse tipu juures seistes.

Sellega paralleelselt tuleks tema sõnul valmis ehitada Patarei ja Lennusadama vahele plaanitavad uued hooned, mida lubab ehitada detailplaneering, mille linnavalitsus peaks täna kehtestama.

«Aga vanad hooned on kindlasti palju olulisemad. Me tahame taastada Kalaranna fordi tema kunagises hiilguses,» lausus Hurst. «Ja see saab kindlasti olema kõigile avatud. Baarid, restoranid, väikesed poed, igasugune väikeettevõtlus,» lisas Segerström. Hursti sõnul ei taha arendaja Patarei alale lihtsalt kortereid rajada.

«Me tahame siin luua midagi sellist, mis oleks hea nii turistidele kui kohalikele elanikele. Me räägime korteritest, restoranidest, ettevõtlusinkubaatori üksustest alustavate ettevõtete jaoks. Samuti liitreaalsus – meil on liitreaalsuse entusiastide seas kontakte, tahame siia ka selle äri tuua. Siis veel hotell ja konverentsikeskus, sest Tallinnas on konverentsikeskuse järele karjuv vajadus. Nagu ma olen aru saanud, tuleb konverentsikeskuse reserveerimiseks aasta aega järjekorras oodata,» ütles Hurst.

Arendaja plaanib Patarei baasil täiesti uue keskuse loomist. Tegemist on suurepärase kohaga, mis on vaid veidi kesklinnast eemal, mere kaldal, ja mille läheduses on suur elamurajoon.

«Me tahame luua siia midagi kõigi jaoks. Hotell, korterid, ettevõtlusinkubaator, baarid, restoranid, pubid, palju väikesi poode. Midagi sellist, mis meeldib nii turistidele kui kohalikele elanikele. Nagu näiteks Lennusadam. Sellest kõigest kokku tekib fantastiline keskus, mis pakub midagi igale inimesele,» rääkis Hurst.

Võimalikke koostööpartnereid, kes tahaksid oma tegevuse Patareisse kolida, on nad Eestist juba palju leidnud. Alates toidutootjatest ja õllepruulijatest kuni erinevate väikeettevõtete ja ettevõtlusinkubaatoriteni.

Hurstile ja Segerströmile on eeskujuks Rootsis Västeråsis asuv endine elektrijaama hoone. Jaam ise lõpetas töö 1982. aastal ning hiigelsuur keset linna asuv kompleks jäi tühjalt seisma.

Kohalikud võimud otsustasid selle üliväikese summa eest maha müüa, peaasi et hoone korda tehtaks.

«Linn andis lõpuks 40 miljonit, et keset linna olev vana elektrijaama hoone korda saaks. Praegu on seal suurepärane hotell, veepark ja muidki külastajaid ligi meelitavaid asju. Kusjuures veepark on selles Rootsi osas suurim. See projekt tõstis kogu maakonnas ööbimiste arvu 22 protsenti. Nii et kuigi omavalitsus kulutas palju raha, sai ta selle teistkaudu tagasi,» rääkis Hurst.

Sellega sarnaneb ka nende äriplaan. Hurst ja Segerström on valmis paigutama Patarei kordategemisse 200 miljonit eurot, kuid kompleksi omandamise eest nad eriti midagi välja käia ei taha.

Tallinna Postimees

EST
ENG
GER
RUS